elutähtsatest asjadest

et meil pidi olema elustiiliblogi, siis ehk on sobiv hetk nüüd peaperslaste hädaldamise vahele rääkida ka uutest riietest, lemmikehetest, heast toidust, veel parematest pidudest ja ilusast kodust. selle posti aga pühendan oma kõige tähtsamatele ehetele, neile, mida ma peaaegu kunagi ära pole võtnud.

esiteks mu ülitähtis koolisõrmus. no seda ei võta ikka üldse mitte kunagi, ei duši all, saunas, ujumas, käsi kreemitades ega muid imetrikke tehes ära, see on muutunud täisväärtuslikuks kehaosaks. olen kuulnud, et mõned inimesed oskavad sellistega õlut avada, ma pole veel selgeks saanud. teiseks suvel merre ärakadunud hõbesõrmuse asemele hangitud (kes muu kui) öökullike. siin nad on:

ja siis peab mul at all times kaelas rippuma üks öökull. paraku on nii, et see öökull, kelle juuli mulle postiga hispaaniasse saatis, lendas mari pulma ajal tagasi sinna, kust ta tuli, ja vedeleb nüüd koos oma suuremat kasvu vennaga kusagil hõbeallikal. aga kuni ta mul veel oli, ei võtnud magadeski ära. ilmselgelt tuli mul siis endale uus amulett hankida, mis suvel brüsselis õnnestuski. ostsin küll mitu tükki, aga kodustasin ära just tema. vasakul esimene, paremal praegune:

järgmises öökullipostis: hibou‘de algus ja peolinnud