a fucking vegetarian

ma võiks vabalt olla vegan, kui ma saaksin juustu, kohvi peale piima ja vahel väikse steigi.

käisime turu peal

turult me ostsime: tomatit, sibulat, küüslauku, türgi ube, pommut, suvikõrvitsat, mune, spinatit, paprikat, apteegitilli, murulauku, peterselli, kinzat ja salveid. kogu see rõõm 15 euro eest ja mitmeks päevaks suur rõõmus olemas. praegu peaks minema kohvi juurde tegema ja hakkama mõtlema spinati-kitsejuustuquiche‘i peale.

pseudoasia

sööge saia sööge liha

- tead, mis me selle koogiga pärast teeme? lõikame pooleks ja…
- ja sööme kahekesi ära?
- ei, tegelt lõikame pikkupidi pooleks ja paneme vahele vahukoort, aga okei

pakspersede unistus

olukorras, kus tunnete, et ainult kalorid aitavad: see roog on teile mõeldud. võta ahjuvorm, pane sinna tükkideks rebitud meelepärane kogus ciabatta(laadset toode)t ja ujuta oliiviõliga. purusta peale küüslauku ja laota üle toorsuitsupeekoniga. viimse lihvina aseta keset vormi üks terve valgehallitusjuustukera. lase ahjus minna saial ja peekonil krõbedaks ning juustul seest ära sulada. ahjust välja võttes võid lisada tomatit ja puistada kõik üle meresoolahelveste ja purustatud pipraga. süüa otse pannilt.

kuidas tappa haiglarohelist

ehk pilt sellest, kuidas ma masa toa seinu värvin. paljas torsos, sest poisid olid üheks õhtuks objektilt lahkunud. ja võib juhtuda, et “laelamp” päris selline siiski: ei jää

our house in the middle of our street

tähelepanelikumad on vb pealkirjamuutusest järeldanud, et on toimunud kolimine ja nüüdsest toimub kokkamine, söömine ja hingehaavade ravimine supilinnas. väike sneak peak siis ka, milline meil seal on:

sada pirukat

ja tegu ei ole liialdusega, nagu enamasti on “sada munarooga” vms pealkirjaliste raamatute puhul. oleks seal sada munarooga, oleks mul see raamat ammu olemas ju juba… igatahes, 100 (ükssada) pirukat pimeduses näevad välja niiviisi:

paarikaupa näevad nad natuke teistsugused ja mumst ka apetiitsemad välja. samas, kui sa teed nii, nagu mina seda teen (või siis sitasti, kuigi tegelikult on see kõik täpselt üks ja seesama) ja viskad enne pildistamist kõik, mis taldrikul on, linnusita sisse…

retseptid leidsin nami-namist, aga tegelikult improviseerisin. baasained on jahu, muna ja koor, lisanditeks sinihallitusjuust ja peet (sellest ka värv) ning teisel satsil spinat, herned ja harilik juust. ühtlasi sain inimkatse käigus teada, et 12-augulise muffinivormi puhul võtab 100 piruka küpsetamine umbkaudu 6h.

vadakupannkoogid

suur oli minu üllatus, kui ükskord, juba kevadel, kirjutasin nami-nami otsingusse vadakupannkoogid ja vastuseks tuli vaikus. sättisin siit-sealt otsinguparameetreid, guugeldasin, parandasin sõnastust ja ikka kõlas ainult: kas mõtlesite vasectomy panniculitis või midagi sama jaburat. lihtsa arvutuse tagajärjel hakkasin siis ise leiutama ja ette kujutama tavalisi pannkooke, aga esimesel katsel sain vähemalt seitse esimest pannitäit tainast (koogist oli asi kaugel) ära maitsta. mõtlesin kärmelt välja variandi, kuidas jäänused peita pannkoogitorni vahele, ise samal ajal tainast täiustades, aga loomulikult olin selleks ajaks, kui tainas otsa sai, tige nagu herilane. sellest ajast peale on mulle veel paar korda vadak sülle kukkunud ja tarkused muudkui kogunenud. tänahommikuste kookide tegemise käigus panin lõpuks ka kogused kirja. muidu ma teeks neljale kahe munaga, aga vadak tahab rohkem sidusainet, sellest siis ehk sellised liialdused. usun, et neid tuli umbes 20 tk, mis teeb siis neljale-viiele:

• 4 muna
• 6 dl jahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• soola
• suhkrut
• 8 dl vadakut
• õli praadimiseks

klopi lahti munad ja kuhja jahu nende peale. mina panin kõigepealt nisujahu, aga siis tabas mind mõistuse hääl ja otsisin välja mitmeviljajahu, mille sees on ka mingid seemnekesed, nii et sellega tulevad pannukad superhead. jahu sisse segasin küpsetuspulbri, soola ja suhkru. vältimaks jahuklompide teket, ürita võimalikult palju jahu ja mune segamini vispeldada enne vadaku lisamist, seda on mõistlik samuti teha detsiliitri kaupa. soovi korral võib osa vadakut asendada gaseeritud veega, garanteerimaks krõbedaid ääri, aga väike vurts tuleb paar päeva seisnud vadakule samuti sisse, nii et otsest vajadust selleks pole. seista ma tainal ei lasknud, hakkasin pannkoogimasina kombel neid kahel pannil küpsetama. vahele panime kitsejuustu ja tomatit, vahtrasiirupit ja muud head-paremat.

hommikune maaidüll